RoheTeh – keskkonnahoid rohetehnoloogia abil on keskkonnahariduslik projekt, mille eesmärk on tutvustada õpilastele rohetehnoloogiaid ja tõsta keskkonnateadlikkust. Projekti raames töötati välja õppeprogramm, mis kombineerib rohetehnoloogiate tutvustamise ning aktiivõppe õuesõppena, kus õpilased viivad läbi praktilisi katsetusi, lahendavad ülesanded ja koostavad mudeleid. Projekti raames on kavandatud, komplekteeritud ja kasutatakse rohetehnoloogia mobiilseid õppe- ja tegevuskohvreid.

Projekti toetab Eesti riik Kliimaministeeriumi / Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt heitmekaubanduse kauplemissüsteem (HKS)  rahastusest (projekt Kliima.7.01.22-0136, link KIK projektide lehele: https://kik.ee/et/projektid/roheteh-keskkonnahoid-labi-rohetehnoloogia-kuidas-saan-mina-osaleda-rohetehnoloogia)

Rohetehnoloogiatest vaadeldakse seostatult erinevaid teemasid, mille tulemusena õpilastel kujuneb esmane ülevaade ja võimalus iseseisvalt edasi uurida. Rohetehnoloogia vajaduste ja võimaluste paremaks mõistmiseks keskendub õppeprogramm praktilistes tegevustes esmaselt ja eelkõige olukorrateadlikkuse, mõõtmiste ja kaugseire teemadele ning tutvustuse ja arutelude käigus käsitletakse ka teisi rohetehnoloogiate valdkondi. Õppeprogrammiga tutvustatakse ja lahendatakse järgmisi teemasid:

TEEMA 1. Õhk ja selle kvaliteet. Õhuparameetrite mõõtmine. Kantava akupanga kasutamine välitöödeks.

Ebakvaliteetne sise- ja välisõhk vähendab eluiga ning põhjustab terviseprobleeme. Õpeprogrammis tutvustame ja katsetame välisõhu kvaliteedi mõõtmise sensoreid jm seadmeid siseõhu ja välisõhu parameetrite mõõtmiseks ja omaduste määratlemiseks.

Välimõõtmiseks kasutame kaasaskantavat ilmajaama, näitude lugemiseks näidikupaneeli ning näidikupaneeli tabloo valguse tagamiseks kaasaskantavat akupanka. Õpilased fikseerivad ja arutlevad järgmiste näitude üle: õhutemperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, tuule suund, tuule kiirus, UV indeks ja valguse kiiritustihedus (valguse kiirgusvoog 1 m2 kohta). Analüüsitakse ka näitude muutumise dünaamikat ja põhjusi. Kiiritustiheduse (W/m2) arutelu loob otsese seose päikeseenergia rakendustega õppeprogrammi teema 2 juures. 

Kuna ilmajaama näidikupaneel vajab pidevalt erksa kuva hoidmiseks 230V vahelduvvoolu, kasutame õues kantavat akupanka, mis seda võimaldab. Õpilastele tutvustatakse kõiki akupanga võimalusi (vahelduvvoolu väljund,  USB väljundid, laadimine, akupanga seisundi näidikud jt).

Hoone sisekliima mõõtmiseks tutvustame ja kasutame õhutemperatuuri ja -niiskuse  ning CO2 mõõtmise seadmeid ja andmete töötlemise pilvelahendust. Õppeprogrammi alguses paigutame teisaldatavad seadmed klassi, koridori ja teistesse ruumidesse ning ka õue. Programmi läbiviimise ajal mõõdavad andurid õhutemperatuuri, õhuniiskust ja CO2 sisaldust õhus. Õpilased saavad õppeprogrammi ajal reaalajas visuaalselt jägida, kas CO2 sisaldus õhus jääb soovitatud piiridesse või ületab selle. Õppeprogrammi analüüsietapis saavad õpilased tahvelarvutitest teavet kogu õppeprogrammi ajal mõõdetud näitude kohta kõikides ruumides, võrrelda seda ruumikasutusega ja analüüsida dünaamikat.

TEEMA 2. Taastuvenergia. Päikesepaneeli, kontrolleri, aku ja tarbija ühendamine.

Arutame, kuidas asendada fossiilseid kütuseid ja kasvuhoonegaase tekitavad energiatootmise tehnoloogiad taastuvenergiaga. Õpime päikeseenergiat koguma, salvestama ja kasutama ning kasutame selleks päikesepaneeli, kontrollerit, akut ja LED-valgustit. Paneme kokku vajaliku ühendusskeemi, viime läbi katsed ja mõõtmised päikesepaneeli, salvestusseadmete ja valgustitega. Õpilased koostavad ühenduskeemi 4-6-liikmelistes rühmades (õpperühma peale on kokku viis komplekti pluss üks näidiskomplekt). Skeemi on võimalik koostada ka ruumis, aga võimalusel toimub tegevus õues.

TEEMA 3. Vesi ja kaugseire veekogus.

Ebakvaliteetne vesi põhjustab keskkonnareostust ja terviseprobleeme. Õppeprogrammis tutvustame ja katsetame vee parameetrite mõõtmisi (pH, karedus, lisaainete sisaldus), filtreerimist ning vaatlust veealuse drooniga (droon Chasing Mini S on soetatud väljaspool RoheTeh projekti toetust). Õpilastel on võimalik juhtida veealust drooni tiigi, järve, jõe või mere ja selle elustiku uurimiseks. Droon võimaldab leide pildistada ja filmida ning jäädvustatut saab hiljem analüüsida veekogu ja elustiku hindamiseks. 

Õppeprogrammis võrdleme ka loodusliku veekogu ja ühisveevärgi vee omadusi visuaalselt ning testribade abil.

TEEMA 4. Kaugseire kaameraga. Looduskaamera ülespanek, fotode edastamine ja vaatamine.

Mitmesugused seireprotsessid nõuavad praktikas kohapealset vaatlust, mis võib olla suure keskkonnajalajäljega, mistõttu kaugseire kasutamine võib olla keskkonnasäästlikum. Õppeprogrammis tutvustame ja katsetame praktilisi kaugseire võimalusi looduskaameratega.

Kasutame looduskaameraid, mis käivituvad liikumisanduriga ja salvestavad pildi või olenevalt seadistusest koos videoga või ainult video oma mälukaardile ja saadavad vähendatud formaadis pildi ja/või video e-posti aadressile. Õppeprogrammis kasutatavad kaamerad on seadistatud tegema automaatselt pilti ja saatma selle e-posti aadressile, mida seejärel saab vaadata tahvelarvutist. Komplekti kuuluvad: looduskaamera koos antenniga, kaameras on mälukaart, SIM-kaart piltide edastamiseks ja patareid. Kaamerat saab kasutada ka akutoitel vm välise toiteallikaga. Samuti on võimalik kaamera asetada turvapuuri. Kaamera kinnitatakse puu külge kinnitusrihma abil.

Õpilaste ülesanne õppeprogrammis on kaamera paigaldus sobivasse kohta, piltide tegemise ja saatmise testimine ning kaamera eemaldamine loodusest. Õpperühma peale on kasutusel viis kaamerat + näidiskaamera. Õpilased töötavad viies 4-6 liikmelistes tiimides, iga tiimi kohta on üks kaamera.

TEEMA 5. Kaugseire. Kaugseire drooniga.

Mitmesugused seireprotsessid nõuavad praktikas kohapealset vaatlust, mis võib olla suure keskkonnajalajäljega, näiteks metsatulekahju ennetusseire, võimaliku merereostuse seire jms, mistõttu kaugseire – droonide või satelliitide – kasutamine võib olla keskkonnasäästlikum. Õppeprogrammis tutvustame ja katsetame praktilisi kaugseire võimalusi ja infotöötlust väikese drooniga (DJI Tello Edu).

Olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tuulekiirusest viiakse see õppeprogrammi osa läbi kas õues või hoones (saalis või kordoris). Õpilaste ülesanne on juhtida droon ettenähtud asukohani, jäädvustada foto ning tuua droon tagasi, et järgmine õpilane tiimis saaks ülesannet täitma asuda. Õpperühma peale on kasutusel viis drooni + üks näidisdroon, mis kokku võimaldavad ülesande täitmist kõigil õpilastel.

TEEMA 6. Muude valdkondade tutvustus

Õppeprogrammis käsitletakse ja tutvustatakse ka muid erinevate rohetehnoloogiatega seotud valdkondi, sh transporti, jäätmete taaskasutust, põllumajandust, metsandust ja ringmajandust. Tutvustatakse innovaatilisi algatusi, uusi ärimudeleid ja kohalikke algatusi.

TEEMA 7. Arutelu ja kokkuvõte.

Õppeprogramm sisaldab arutelu ja kokkuvõtvat osa.

RoheTeh - keskkonnahoid rohetehnoloogia abil: projekti läbiviimine

RoheTeh projekt viiakse läbi aastatel 2022-2024. Projekti tulemusteks on:

  1. Kuue mobiilse rohetehnoloogia õppe- ja tegevuskohvri väljatöötamine ja sisustamine, mis võimaldab viia 5.-9. klassi õpilastele keskkonnahariduse õppeprogrammi raames läbi praktilisi tegevusi ja katsetus erinevates rohetehnoloogia, olukorrateadlikkuse ning mõõtmise ja kaugseire valdkondades (energia, ehitised, õhk, vesi, jäätmed, transport, kaugseire) ning mis illustreerivad õppeprogrammi käigus antavat taustainfot ja näiteid Eesti lahendustest. Viis õppekohvrit pluss õpetajakohver võimaldavad ühe klassi tegutsemist viieliikmelistes tiimides. Õppeprogrammid kohandatakse kooli õppekavaga ning teoreetilised teadmised ja praktilised katsed valitakse vastavalt üldhariduskooli (või  muu õppeasutuse või huvikooli) õppeprogrammile või huvilaagri teemale. Baasalusena kasutatakse SelgeSiht loodushariduskeskuse õppeprogrammi „Keskkonnateadlikkuse ja rohetehnoloogiate õpiõu” (https://keskkonnaharidus.ee/et/oppeprogrammid/keskkonnateadlikkuse-ja-rohetehnoloogiate-opiou) ning Huvikool Selgesiht õppeprogrammi “Loodus ja rohetehnoloogiad”.
  2. Avalikud infomaterjalid rohetehnoloogia mobiilsete õppe- ja tegevuskohvrite kohta ning jätkusuutlik koostöövõrgustik selliste õppevahendite pidevalt ajakohasena hoidmiseks ja teadmuse jagamiseks kõigi koolidega. Kvaliteedi tagamiseks on projektimeeskonda kaasatud valdkonda ning koolitust tundvad spetsialistid ning avalikku teavet jagatakse projekti käigus loodud veebilehel roheteh.ee. Selle tulemusel tagatakse teadmuse jätkusuutlikkus erialaesindajate ja koolide vahel ning peale projekti lõppu huvi korral õppekohvrite uute eksemplaride komplekteerimine täiendav levik koolides.
  3. Pilootprojektina viiakse läbi rohetehnoloogiate õppeprogramm aktiivõppena kolmes piirkonnas Eestis (Viljandimaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa) kokku vähemalt 30 klassile.

Programmi läbiviimine koolides

RoheTeh õppeprogramm on 2023.-2024. aasta jooksul läbi viidud järgmistes koolides:

  • Kehra Gümnaasium (kahele rühmale 13 klassi baasil);
  • Kernu Põhikool (kolmele klassile);
  • Kirivere Põhikool (viiele klassile);
  • Kunda Ühisgümnaasium (kuuele klassile);
  • Lasila Põhikool (kuuele klassile);
  • Muraste Kool (viiele klassile);
  • Saarepeeedi kool (viiele klassile);
  • Tallinna Kuristiku Gümnaasium (ühele klassile);
  • Uhtna Põhikool (kolmele klassile);
  • Vasalemma Põhikool (neljale klassile).
Kokku õpib neis klassides, kus programmi on juba läbi viidud, 565 õpilast.
 

2024. aastal on plaanitud õppeprogrammi RoheTeh projekti raames läbi viia veel kolmele koolile.

Lisaks on õppeprogrammi “Keskkonnateadlikkuse ja rohetehnoloogiate õpiõu” läbi viidud ja läbi viimisel mitmele koolile.

Vaata ja soovi korral lae alla RoheTeh õppematerjalid teemade põhjalikumaks läbimiseks ning täiendavateks tegevusteks e-õppena:

Täiendav info: telefonil 5918 9000 või e-post selgesiht@selgesiht.ee.